Kuidas toimub Tagurpidi faktooring

Tagurpidi faktooring (teisisõnu ka ostunõuete rahastamine või tarneahela rahastamine) võimaldab nii ostjatel kui ka tarnijatel tasumata arvetest käibekapitali vabastada. Ostjate jaoks paranevad tarnetingimused ning tarnijad saavad arvete eest soodsatel tingimustel kiire makse.

SupplierPlus põhineb Tagurpidi faktooringul. See tähendab, et tarnijad saavad oma arveid regressita rahastajatele müüa. Selle tehingu võimaldamiseks on ostjapoolne tagasivõtmatu kinnitus, et nõue kuulub nende poolt tasumisele. Järgnevalt on kokkuvõtvalt kirjeldatud ostunõuete rahastamist kui finantsinstrumenti.

* Tagurpidi faktooringul on mitu nimekaimu ning lähisugulast, näiteks ostunõuete rahastamine, tarnijate finantseerimine, tarneahela finantseerimine, kinnitatud ostunõuete finantseerimine jne. SupplierPlusi kasutatavate mõistete definitsioonid pärinevad Global Supply Chain Finance Forumist, kus saab lugeda rohkem ka teiste toodete kohta.

Tagurpidi faktooring toob kasu kõigile osalistele

Tagurpidi faktooring kombineerib ostjapoolse faktooringu ning müüginõuete rahastamise parimad omadused. Tänu ostja kinnitusele on krediidirisk 100% ostja peal, luues uusi võimalusi tehingute väliseks rahastamiseks. See on eriti kasulik väikeettevõtetele ning piiriülestele tarnijatele. Rahastaja võib tarnijatelt diskonteeritud väärtusega nõuded osta, et viimased kiirelt raha kätte saaks. Kuigi rahastuse eest tasub tarnija, on risk ostja peal ning intress seetõttu tarnijale soodne. Seega tagurpidi faktooring toob kasu kõigile osalistele on tarnijate jaoks väga konkurentsivõimeline finantsinstrument ning vähendab käibekapitali kulukust kogu tarneahelas.

Limiidi määramine: Tagurpidi faktooringu puhul seab üldjuhul ostja üles tarneahela finantseerimise programmi, kuid on võimalik rahastada ka üksikuid tehinguid. Ostja kutsub tarnijad platvormile, kus neil on vabadus valida, kas ja millal oma müügiarveid rahaks teha. Müügi hetkel omandab rahastaja diskonteeritud summa eest nõude, samas kui ostja tasub selle täissummas hiljem saabuval maksetähtpäeval.

Juriidiline struktuur: Kuigi ostja osaleb limiidi ülesseadmises ning edastab lepingujärgselt arvete info, ei ole ta osaline konkreetsete nõuete rahastamise lepingus - tarnija nõuded müüakse otse rahastajale.

  • Ostja sõlmib rahastajaga raamlepingu, milles määratakse andmevahetuse protsess ning maksekohustuse sisu;

  • Tarnija sõlmib rahastajaga nõuete müügi lepingu, mis reguleerib nõuete loovutamist rahastajale.

Riskihaldus: Tagurpidi faktooringuga langeb rahastajate jaoks nii krediidirisk kui ka dokumendihalduse ning pettustega seonduvad riskid. See võimaldab pakkuda soodsamat intressi.

Krediidirisk: Enne tarnijate nõuete finantseerimist sooritab rahastaja ostja suhtes tavapärase krediidianalüüsi ning avab limiidi. Tarnijate suhtes pole krediidianalüüsi tarvis, kuna risk lasub täielikult ostjal. Tarnijad peavad läbima rahapesu- ning taustakontrolli (AML & KYC), mille sooritab SupplierPlus.

Krediidiriski haldamise aluseks on tingimusteta ning tagasivõetamatu maksekohustus, mille ostjad endale võtavad. Nende kohaselt tasub ostja nõuded ka siis, kui on probleeme konkreetse tarne või tarnijaga. Tavaliselt jagatakse neid kinnitusi tarnija nõuetele, kus edasiste probleemide kerkimine on ebatõenäoline. Hoolimata maksekohustusest jääb ostjale õigus vajadusel tarnijalt probleemide korral hüvitist nõuda.

Dokumendihalduse ning pettuse risk: Dokumendihalduse ning pettusega seonduvaid riske aitavad hallata nutikas andmevahetusprotseduur ning lepingutingimused. Kuna andmed pärinevad ostja süsteemist, siis saavad kinnituse ainult arved, mis kuuluvad niikuinii maksmisele. Automatiseerimine vähendab inimliku eksituse ohu praktiliselt nulli. Kogu protsess on määratud raamlepingus.

Pettuse ning sama arve mitme rahastaja juures kasutamise riski haldamine toimub sarnaselt. Kõrge kvaliteediga nõuete andmed ning lepingulised kohustused tagavad, et kinnitused on ostja jaoks siduvad ning sama nõuet ei saa kinnitada teiste rahastajate ees, jättes tarnijatele võimaluse see nõue müüa vaid kõne all oleva tarneahela finantseerimise programmi raames.

Rahaline mõju tarnijatele ja ostjatele

  • Tarnijad saavad ligipääsu soodsamale rahastusele. Sellega väheneb ostja jaoks tarneahelas ülesvoolu käibekapitali kulu. See kulude vähenemine tuleb ka ostjale kasuks.
  • Tänu madalamale intressile saab ostja pikendada maksetähtaegu, kuid tarnija jaoks on kogu rahastamise kulu siiski varasemast madalam.
  • Täienvad käibekapital vabaneb ostjale läbi pikemate maksetähtaegade (ehk pikema ostuarvete käibevälte) ning tarnijale tänu võimalusele arved soodsatel tingimustel enne maksetähtaega rahaks teha (vähendades müügiarvete käibeväldet).
  • Ostja võib vabanenud kapitali kasutada intressi kandvate kohustuste vähendamiseks, langetades sellega oma finantskulusid (intress, limiiditasud, tehingutasud jne).
  • Lisakapitali võib ka äritegevusse suunata, võimendades äri kasvu ja kasumlikkust.
  • Hoolimata sellest, kuidas lisakapital kasutust leiab, saab ostja oma bilanssi optimeerida - kohustuste asemel on bilansis tarnijate nõuded.

Kasutame küpsiseid, et pakkuda teile meie saidil parimat kogemust. Jätkates meie saidi kasutamist, nõustute meie küpsiste kasutamisega.

Jätka

Parema SupplierPlus'i kasutuskogemuse saamiseks kasutage Chrome'i brauserit.

Laadige alla siit