Tagurpidi faktooring toob kasu kõigile osalistele
Tagurpidi faktooring kombineerib ostjapoolse faktooringu ning müüginõuete rahastamise parimad omadused. Tänu ostja kinnitusele on krediidirisk 100% ostja peal, luues uusi võimalusi tehingute väliseks rahastamiseks. See on eriti kasulik väikeettevõtetele ning piiriülestele tarnijatele. Rahastaja võib tarnijatelt diskonteeritud väärtusega nõuded osta, et viimased kiirelt raha kätte saaks. Kuigi rahastuse eest tasub tarnija, on risk ostja peal ning intress seetõttu tarnijale soodne. Seega tagurpidi faktooring toob kasu kõigile osalistele on tarnijate jaoks väga konkurentsivõimeline finantsinstrument ning vähendab käibekapitali kulukust kogu tarneahelas.
Limiidi määramine: Tagurpidi faktooringu puhul seab üldjuhul ostja üles tarneahela finantseerimise programmi, kuid on võimalik rahastada ka üksikuid tehinguid. Ostja kutsub tarnijad platvormile, kus neil on vabadus valida, kas ja millal oma müügiarveid rahaks teha. Müügi hetkel omandab rahastaja diskonteeritud summa eest nõude, samas kui ostja tasub selle täissummas hiljem saabuval maksetähtpäeval.
Juriidiline struktuur: Kuigi ostja osaleb limiidi ülesseadmises ning edastab lepingujärgselt arvete info, ei ole ta osaline konkreetsete nõuete rahastamise lepingus - tarnija nõuded müüakse otse rahastajale.
Ostja sõlmib rahastajaga raamlepingu, milles määratakse andmevahetuse protsess ning maksekohustuse sisu;
Tarnija sõlmib rahastajaga nõuete müügi lepingu, mis reguleerib nõuete loovutamist rahastajale.
Riskihaldus: Tagurpidi faktooringuga langeb rahastajate jaoks nii krediidirisk kui ka dokumendihalduse ning pettustega seonduvad riskid. See võimaldab pakkuda soodsamat intressi.
Krediidirisk: Enne tarnijate nõuete finantseerimist sooritab rahastaja ostja suhtes tavapärase krediidianalüüsi ning avab limiidi. Tarnijate suhtes pole krediidianalüüsi tarvis, kuna risk lasub täielikult ostjal. Tarnijad peavad läbima rahapesu- ning taustakontrolli (AML & KYC), mille sooritab SupplierPlus.
Krediidiriski haldamise aluseks on tingimusteta ning tagasivõetamatu maksekohustus, mille ostjad endale võtavad. Nende kohaselt tasub ostja nõuded ka siis, kui on probleeme konkreetse tarne või tarnijaga. Tavaliselt jagatakse neid kinnitusi tarnija nõuetele, kus edasiste probleemide kerkimine on ebatõenäoline. Hoolimata maksekohustusest jääb ostjale õigus vajadusel tarnijalt probleemide korral hüvitist nõuda.
Dokumendihalduse ning pettuse risk: Dokumendihalduse ning pettusega seonduvaid riske aitavad hallata nutikas andmevahetusprotseduur ning lepingutingimused. Kuna andmed pärinevad ostja süsteemist, siis saavad kinnituse ainult arved, mis kuuluvad niikuinii maksmisele. Automatiseerimine vähendab inimliku eksituse ohu praktiliselt nulli. Kogu protsess on määratud raamlepingus.
Pettuse ning sama arve mitme rahastaja juures kasutamise riski haldamine toimub sarnaselt. Kõrge kvaliteediga nõuete andmed ning lepingulised kohustused tagavad, et kinnitused on ostja jaoks siduvad ning sama nõuet ei saa kinnitada teiste rahastajate ees, jättes tarnijatele võimaluse see nõue müüa vaid kõne all oleva tarneahela finantseerimise programmi raames.